5. RASEDUSKUU

5. RASEDUSKUU


Nonii, pole ammu kirjutanud midagi, sest elu on lihtsalt üsna üksluine olnud ja mida siis ikka pläkutada eks? Mõtlesin siis mingid möödunud kuu sündmused kirja panna, mis esimesena meelde tulevad ja kindlasti unustan midagi ära ka, sest viimasel ajal juhtub seda minuga päris palju. Loodan et rasedusest mitte vanadusest… 😀
Üldiselt on mul väga hea mälu aga praegusel ajal on sagedased sellised momendid, et ma lähen midagi tegema või võtma ja selle poole minutiga ma ei mäleta enam, mida ma tegema pidingi või mida vaja oli ? 😀 Siis peab ajusid ragistama korraks ja meelde tuletama. Või siis hea näide eilsest trennis käigust. Olen garderoobis enne trenni, kõik on megachill ja aega on. Vaatan ilusti üle, et ahah, vesi on, rätik on, telefon on… maski ei pea võtma enam okei ja läksin minema. Kui trenn läbi oli siis hakkasin otsima, et kus mu kapivõti on? Kuna ma olen varemgi koos higiste salvakatega selle prügikasti visanud siis ma kohe esimesena kontrollisin seda võimalust aga ei tundunud olevat seal niisiis läksin näpud ristis garderoobi, et äkki ikka unustasin… JA MIDA MU SILMAD NÄEVAD?
Mul oli kapp täiesti pärani lahti jäetud, kõik asjad kapis ilutsemas nii nagu ma nad sinna jätsin – no halloo aju, mis toimub? 😀 Ühesõnaga pisiidiootsusi mul päevas jagub!

Norast nii palju, et tal on mingi mega arenguhüpe olnud kõnes. Kuigi ta seletab niikuinii koguaeg midagi aga nüüd ta oskab juba vaikselt lauseid koostada ja no see on nii äge, et ta ütleb kõik nii ilusti järgi.
Naljakas avastus oli ka 12. mail kui oli üliilus rannailm ja ma otsustasin tema elu esimese rannakogemuse ellu viia. Muidu siiani on olnud nii, et vesi talle väga meeldib ja kui merd või mõnd veekogu näeb siis kohe on äksi täis ja ütleb et ”sullamulla” aga kui randa läksime ja reaalselt tahtsin teda jalgupidi sooja lompi lasta siis oli paanika lahti! 😀
Õigemini ta ei lubanud end kordagi sülest mahagi panna, sest ta kardab liiva ka 😀 Aga ma usun, et see on üsna tavaline esimesel korral. Lõpuks oli nõus sandaalidega liival seisma aga nii, kui liiv sandaalide sisse läks oli jälle paanika ja kohe sülle tagasi 😀 Nii me siis lihtsalt kiikusime pikalt-pikalt.
Uus lemmiktegevus on tal ka, milleks on ofc batuudil hüppamine. Ma millegipärast mõtlesin, et ta ei seisa püstigi seal aga imekombel ta kukub jumala harva ja no laseb nagu proff 😀 Pluss kukerpallid muidugi. Ega ilma nendeta ei saa. Neid on vaja teha igalpool, kus on pehme ja ohtlik. Ja see, kui tal tekib ohtlik olukord, ajab teda naerma!?! Nagu wtf 😀 AGA meganunnu on see, kui ta teeb näiteks planku või matkib mõnda muud minu liigutust nagu kükk vms ja siis ütleb, et ” Nora ka trenni, emme moodi” 😀 Naguuu.. how cute is that..

Aa issand, siis täpselt too nädal olin ma ise ka muidugi väga kaunis. Üle mitme aasta lõid mul huultele välja nagu kohutavalt suured ohatised. Nii üleval, kui ka all ja täielik paranemine võttis nagu reaalselt ka 1,5 nädalat. See oli nii nii valus ja retsilt kole, et jah inimesed palun öelge, mulle kuidas saab nii, et neid ei tuleks enam? 😀 Tean, et kunagi olid mingid tabletid Soomes, et kui võtad, et siis ei tule näiteks pool aastat vms? Kunagi oli ikka nii, et kui ma kohe alguses rohu peale määrisin siis neid ei tulnudki, aga tundub, et seekord mu kreem oli oma aja juba ära elanud ja lihtsalt ei aidanud. Immuunsus oli tite kasvatamisega ilmselgelt hõivatud 🙂

24. mail käisin jälle UH-s. Alati on selline ootus ja samas ka ärev tunne sees seal ukse taga oodates. Vaatasime siis beebit üle aga kõike ei saanudki päris teada, sest ta lihtsalt on PÜSIMATU 😀
Ma ei tea, kas see tõesti paika ka peab aga poisid pididki juba kõhus palju aktiivsemad olema? Igal juhul ma juba kardan seda seestpoolt peksmist, sest Nora mind ei teinud mulle kordagi haiget 🙂
Igal juhul 7. juuni lähen uuesti ja loodan, et siis näeme, et kõigega on korras. Kuigi need loote kaalumised või noh suuruse hindamised ei ole vist kunagi õiged, öeldi mulle, et tol momendil oli 225 grammi. Põnev ikkagi ju 😀
Otsustasin siis, et hakkan ise ka iga kuu mõõdulindiga mõõtma ja 26. mai oli mu kõhuümbermõõt nabast 85 cm. Eks ma kuu pärast mõõdan uuesti 🙂 Naba punnitab igal juhul JUBA tasapisi välja. Üleüldse mu kõht tundub ikka nii suur arvestades, et laupäeval nüüd alles saab 20 nädalat täis. Tean, et teise rasedusega tulebki kõht kiiremini ette ja et poisid ongi natukene suuremad tüdrukutest? Kas tõesti mõjutab ka platsenta kinnituse asukoht kõhu suurust, sest see on seekord tagaseinas. Ma ei kujuta ette, milline pall ma oktoobri lõpuks olen – lihtsalt ebareaalne! 😀
Umbes 3 päeva juba tundub mulle, et ma vist tunnen õrnalt beebi liigutusi aga no olekski aeg – ammu ootan juba! Koguaeg tahaks süüa aga jah kahjuks ei saa. Kohe kui natuke rohkem söön hakkab nii ebamugav, sest ilmselgelt maol ei ole juba praegu ruumi vist.

Kui raseduse 3. kuul oli mu rauatase veres veel 122 (misiganes asja) ja norm on miinimum 110 siis Tere Tulemast tagasi mu sõber rauavaegus. Number oli 103 ja pean võtma jälle rauapreparaate ja valima rauarikkaid toite. Homme lähengi uut analüüsi andma, et näha, kas on muutusi positiivsuse suunas või mitte. Igal juhul avastasin ma enda jaoks nõgesetee (pidi rauarikas olema), niiet mulle võib nõgeseid kinkida – hakkavad otsa saama :/ 😀

Toiduga seoses veel, et mind on tabanud viimasel mingi tohutu toidu valmistamise tuhin. Tõesti ootan, et saaks midagi uut ja põnevat katsetada ja võtan rahulikult ja tõesti naudin protsessi, mitte nagu mina argipäeval köögis, kus koguaeg on kiire-kiire-kiire 😀

Parim uudis on, see et suvekuu algusega taastusid Myfitnessis ka majas sees rühmatrennid ja ma lihtsalt naudin igat hetke trennis. Täna lähen kolmas päev järjest bodypumpi, mis siis, et mul on lihased nagu MEGAVALUSAD aga ma naudin isegi seda, sest liiga kaua ei ole saanud normaalset trenni teha, sest joosta ja hüpata ma enam ammu väga ei saa. Saaks, aga jube ebameeldiv tunne on, niiet keskendun pigem lihaste treenimisele 😀


Nojah ja ei saa üle ega ümber ka kvaliteetse une tähtsusest. Eile käidi meil kodus lõpuks ometi paigaldamas pimendavaid ruloosid, niiet valgus ei sega enam. Maga, teeskle jõuluõhtut või tee filmiõhtu ükskõik millal! MEGAAA!!! 😀 Aga ikkagi ma ärkasin kell 4.30 – kus mu uni on?

Sellised ”huvitavad” sündmused siis vahepeal. Tegin postituse jaoks spetsiaalselt pildi kõhust ja ofc meelega panin sama kleidi selga, et oleks võimalikult lihtne aru saada, kui palju punu siis kasvanud on 🙂
Igal juhul olge mõnusad ja järgmise korrani! 😉

Petupilt – kus kõht on? 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga